Artikkel 39 määrusest (EL) 2024/1689 — Kolmandate riikide vastavushindamisasutused. Ametlik tekst, praktiline tõlgendus, peamised kohustused ja vastavusega seotud mõjud.

Ametliku teksti kokkuvõte

Määruse (EL) 2024/1689 (EL-i AI-määrus) artikkel 39 käsitleb tingimusi, mille alusel kolmandates riikides — st väljaspool Euroopa Liitu — asutatud vastavushindamisasutusi saab tunnustada ja teatavaks teha eesmärgiga viia läbi määruse kohaste kõrge riskitasemega AI-süsteemide vastavushindamisi.

Artikkel loob kitsa, kuid olulise värava: kolmandate riikide vastavushindamisasutusi saab teatavaks teha ainult juhul, kui liidu ja asjaomase kolmanda riigi vaheline kahepoolne või mitmepoolne rahvusvaheline leping näeb sellise tunnustamise sõnaselgelt ette. Kvalifitseeruva rahvusvahelise lepingu puudumisel ei saa ükski kolmanda riigi asutus EL-i AI-määruse alusel teavitatud asutusena tegutseda.

Kui kehtiv rahvusvaheline leping on olemas, peavad teatavaks tegemist taotlevad kolmandate riikide asutused vastama samadele nõuetele, mis on kehtestatud EL-is asutatud vastavushindamisasutustele III jaotise 4. peatüki alusel. See tähendab, et nad peavad tõendama tehnilist pädevust, organisatsioonilist erapooletust ning tegevuslikku sõltumatust, mis on samaväärne Euroopa teavitatud asutustelt nõutavaga. Teatavaks tegemist menetleb liikmesriigi pädev teavitav asutus vastavalt 4. peatüki eelnevates artiklites sätestatud standardsele teavitamismenetlusele. Artikkel tagab seega, et vastavushindamise raamistiku mis tahes laiendamine väljaspool EL-i piire säilitab määrusega loodud süsteemi tervikluse, samaväärsuse ja täidetavuse.

Mida see praktikas tähendab

Artikkel 39 on eelkõige asjakohane kõrge riskitasemega AI-süsteemide pakkujatele, kes tegutsevad jurisdiktsioonides, mida hõlmavad EL-i kaubanduslepingud või vastastikuse tunnustamise lepingud, ning kolmandates riikides asutatud vastavushindamisasutustele, kes soovivad pakkuda EL-i AI-määruse kohasteid sertifitseerimisteenuseid.

Praktikas tähendab artikkel, et katselabor või sertifitseerimisasutus, mis asub näiteks Ühendkuningriigis, Jaapanis või muus riigis, kellega EL on sõlminud asjakohase rahvusvahelise lepingu, võiks põhimõtteliselt olla määratud EL-i AI-määruse eesmärgil teavitatud asutuseks — tingimusel, et leping hõlmab sõnaselgelt AI-määruse kohaseid vastavushindamisi ning asutus vastab kõigile kohaldatavatele nõuetele. Määruse jõustumise ajal ei olnud veel sõlmitud ühtegi AI-määrusele omaselt spetsiifiliste vastastikuse tunnustamise lepingut, mis tähendab, et säte toimib tulevikku suunatult: see loob õigusliku aluse tuleviku tunnustamiseks, aktiveerimata ise mingit konkreetset kolmanda riigi asutust.

Kõrge riskitasemega AI-süsteemide pakkujate jaoks on sellel konkreetne tagajärg: kuni kvalifiseeruvad rahvusvahelised lepingud on sõlmitud ja asutused ametlikult teatavaks tehtud, ei saa nad tugineda kolmanda riigi asutuse teostatud hindamistele artiklite 43 ja 44 kohaste vastavushindamiskohustuste täitmiseks. Ükski asutuse väljastatud sertifikaat või auditi aruanne, mida ei ole artikli 39 kohase menetluse kaudu kehtivalt teatavaks tehtud, ei täida EL-i AI-määruse nõudeid, sõltumata hindamise tehnilisest kvaliteedist.

Seepärast peaksid vastavusmeeskonnad jälgima EL-i kaubanduslepingute arenguid ja NANDO (New Approach Notified and Designated Organisations) andmebaasi kolmandate riikide asutuste mis tahes tulevaste teatavaks tegemiste osas käesoleva sätte alusel.

Peamised kohustused

Seos teiste artiklitega

Artikkel 39 asub III jaotises, 4. peatükis (Teavitavad asutused ja teavitatud asutused) ning seda tuleb lugeda koos selle peatüki ümbritsevate artiklitega. Artiklid 33 ja 34 kehtestavad teavitatud asutustele kohaldatavad üldnõuded ja kohustused; artikkel 35 reguleerib teavitamismenetlust ennast; ning artiklid 36 ja 37 käsitlevad teavituste muudatusi ja teavitatud asutuste pädevuse vaidlustamist. Kuna artikkel 39 kohaldab neid samu nõudeid terviklikult kolmandate riikide asutustele, ei saa seda tõlgendada neist eraldiseisvalt.

  1. peatüki ulatusest väljaspool seostub artikkel 39 artikliga 43, mis täpsustab kõrge riskitasemega AI-süsteemidele kohaldatavaid vastavushindamismenetlusi, ja artikliga 44, mis reguleerib teavitatud asutuste väljastatud sertifikaate. Iga artikli 39 alusel teatavaks tehtud kolmanda riigi asutus peab väljastama sertifikaadid, mis vastavad artikli 44 nõuetele täielikult. Artikkel puudutab ka EL-i rahvusvahelise kaubandusõiguse laiemat raamistikku ning liidu kahepoolsete ja mitmepoolsete lepingute sõlmimise pädevust Euroopa Liidu toimimise lepingu alusel.

Vastavuse ajakava

EL-i AI-määrus jõustus 1. augustil 2024, kakskümmend päeva pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Määrust kohaldatakse etappide kaupa:

Artikkel 39 on olnud juriidiliselt jõus alates augustist 2024, kuid selle tegevuslik asjakohasus kristalliseerub alates augustist 2026, mil kõrge riskitasemega AI-süsteemide pakkujad peavad olema vastavushindamised kehtivalt teatavaks tehtud asutuste kaudu lõpetanud. Organisatsioonid peaksid hakkama hõlbustama sobivate teavitatud asutuste tuvastamist — ja jälgima mis tahes kvalifitseeruvaid rahvusvahelisi lepinguid, mis võivad artikli 39 alusel kolmandate riikide asutused aktiveerida — hea eelnevusajaga enne seda kuupäeva.

Official AI Act Compliance Deadline Calendar

Updated · Sources: Regulation (EU) 2024/1689 and the 2026 Digital Omnibus on AI.

Obligation Applies to Original date New date Status Countdown Legal basis
Prohibited Practices (Art. 5) All providers and deployers active AI Act Art. 5
GPAI Rules (Chapter 5) GPAI model providers active AI Act Art. 51-56
AI-Generated Content Marking Providers of generative GPAI systems active AI Act Art. 50(2)
Regulatory Sandboxes National competent authorities active AI Act Art. 57
High-risk AI — Annex III (standalone) Providers of standalone Annex III systems deferred AI Omnibus 2026 Art. 6(2)
High-risk AI — Annex I (embedded) AI embedded in Annex I regulated products deferred AI Omnibus 2026 Art. 6(1)

Download JSON · CC BY 4.0

Frequently Asked Questions

Jah, kuid ainult juhul, kui EL-i ja asjaomase kolmanda riigi vaheline kahepoolne rahvusvaheline leping seda sõnaselgelt ette näeb. Ilma sellise lepinguta ei saa kolmandate riikide vastavushindamisasutusi teatavaks teha ja need ei saa teostada määruse (EL) 2024/1689 alusel tunnustatud vastavushindamisi.

Artikkel 39 viitab lepingutele, mis on sõlmitud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel — näiteks vastastikuse tunnustamise lepingud (MRA-d) — mis laiendavad sõnaselgelt EL-i AI-määruse vastavushindamise raamistiku neis riikides asutatud asutustele. Iga selline leping määratleb tunnustamise ulatuse, tingimused ja piirid.

Teatavaks tegemine toimub endiselt liikmesriigi teavitava asutuse kaudu. Kolmanda riigi asutus peab vastama samadele nõuetele, mis kehtivad EL-is asutatud teavitatud asutustele III jaotise 4. peatüki alusel, ning see peab olema hõlmatud asjakohase rahvusvahelise lepinguga, enne kui liikmesriigi teavitav asutus saab menetlust alustada.

Jah. Pärast kohaldatava rahvusvahelise lepingu alusel kehtivat teatavaks tegemist on kolmandate riikide vastavushindamisasutustel samad õigused ja kohustused kui nende EL-i vastaspooltel, sealhulgas EL-i tehnilise dokumentatsiooni sertifikaatide väljastamine, auditite läbiviimine ja pädevatele asutustele aruandmine.

Stay ahead of AI Act changes

Get compliance alerts when deadlines or obligations change.

No spam. One-click unsubscribe.

Take compliance further with the AI Act Academy

Templates, training modules, and live Q&A — everything needed to implement AI Act compliance.